Värrodåjmadahka åvdet åvdeldimij árggabiejven dunji aktugattjan ja vidnudallen. Álkke galggá årrot njuolgadusájt tjuovvot ja dadjadahtte mij la fámon. Galga jasskavuodav dåbddåt vaj duolla sjaddá goappátjagá allasit ja at iehtjáda åvdedi majna galggi.
Gájkka aktugattjajn ja vidnudallijn galggi sämmi máhttelisvuoda ja åvdeldime gå mijájn aktavuodav válldi vájku de sjiervve ja áldar, sjiervvemålsudim identitähtta jali dåbddomärkka; álmmuktjerdak tjanos, jáhkkudahka jali ietjá jáhkkovuojnno; sáhtusvuohtajuogos jali seksuálalasj tjärdda.
Svieriga sebrudahka vuododuvvá gájka gudi barggi galggi värov mákset. Värro l umasslágásj juohkka kommuvnan ja mierreduvvá duv sisboados. Värro aneduvvá iehtjádij siegen skihpasujttuj, vedjajda ja vuorrasijhuksuj.
Politijkkára rijkkabiejven, kommuvnajn ja lánndadikkijn mierredi makkir ja man alla väro Svierigin galggi årrot. Värrodåjmadahka barggá väroj sisirávkkamijn. Ráddisusá vuollásattja lip valla lip aktijmahtes fábmudahka. Ráddidus danen ij máhte aktugasj ulmutjij jali vidnudagáj värroássjijt bájnatjit.
Almulasj suorge biednigahttemav nannodip ja åvdedip buorre dåjmalasj sebrudahkaj vuostelda vierredagov.
Värrodåjmadagá oajvvedahkamusá li värojt sisirávkkat, álmmuktjáledimev, gállasjvuohtaregisstarav ja gittaåbmudaktákserimav dåjmadit, jábbmegaåbmudaktjállagijt registardit ja bårjjårin stáhtaj årrot. Dahkap id-kårtåv ulmutijda gudi li álmmuktjáledum Svierigin. Guoradallap aj värrodoadjemijt.
Vuollelin la oanegis aktijbiejadibme suorgijs majs Värrodåjmadahka åvdåsvásstádusáv adná.
Svierigin máksep sisboahtovärov buojkulvissan bálkkáj, skihpabiednigij ja pensjåvnnåj. Renta, ávke ja vuojto åssusij, dåbij ja viessoriektáj vuobddemin riekkniduvvi aj sisboahton ja värro dajs mávseduvvá. Sisboahtovärro ienemusát manná kommuvnajda ja lánndadikkijda valla aj stáhtaj.
Akti jahkáj diededip iehtjama sisboadojt sisboahtodiededimen. Álkkemus ja sihkaramos la digitálla tjerdajt ávkkit.
Stáhta momsav biedjá ienemus gálvojda ja dievnastusájda ma vuobdeduvvi. Momsa l sisiriekknidum hátten majt aktugattjan máksep. Momsa l ienemusát 25 prosännta. Sierra gálvojda nåv gåk båldudagá, energiddja, alkohola ja dubáhka stáhta biedjá aj nåv gåhtjodum värov ájnegasjgálvojda.
Gut aktugasj dåjmav jali oasessiebrev doajmmá de máksá värov dåjma vuojtos.
Äládusdoajmme diedet vuojtov ietjas iemelágásj sisboahtodiededimen. Oasossiebrre gis agev 20,6 prosännta värov siebre vuojtos máksá.
Barggovadde máksi sosiálalasjmávsojt ietjasa barggij åvdås. Fámon la gájkka barggomávsálvissaj ja sisimáksem álu dagáduvvá akti mánnuj.
Álmmuktjáledimen gávnnuji diedo gájkaj birra gudi li svieriga viesájdiddje, gejn la stuoves viesájdimloahpe jali li EU-viesájdiddje gudi máhtti ietjasa viesájdimriektáv ávkkit. Vuodonjuolgadus la dån galga álmmuktjáledum gånnå vieso. Álmmuktjáledibme stivrri buojkulvissan gånnå värov galga mákset, duv riektáv jienastit almulasj politijkalasj válljimin ja riektáv umasslágásj biednikdoarjjaj.
Álmmuktjáledum ulmutjin la dujna almasjnummar mij sisanet duv riegádimbiejvev aktan nieljijn nummarijn. Almasjnummar la dárbulasj iehtjádij siegen jus aktavuodav válda skihpadåbijn ja fábmudagáj, gå galga jåhtemav diededit, namáv målssot jali válldut.
Värrodåjmadahka registart jábbmegaåbmudaktjállagijt. Jábbmegaåbmudaktjála l aktijbiejadibme mij vuoset jábbmega åbmudagájt ja vielgijt.
Máhtá aktavuodav válldet Värrodåjmadagájn registardittjat gállasjvuohtalihtov, vattáldagáv gállasjguojmij gaskan, diededibme åbmudakjuohkema ja åbmudakjuohkemássjepáhppárij birra.
Gájka gudi li álmmuktjáledum Svierigin ja li ållim 13 jage máhtti id-kårtåv åhtsåt Värrodåjmadagán. Le dåhkkidum id-tjála rijkan mij e-legitimasjåvnåv sisanet. E-legitimasjåvnåjn máhtá sihkarit vuosedit gut la internehtan.
Värrodåjmadahka guoradallá, duosstu ja hieret ekonomalasj doadjemav värrosuorgen.
Värrodåjmadagá åvdåsvásstádus la gáhttit vaj aktugattja ja vidnudagá máksi värojt ja dagálvisájt majt politijkkára li mierredam. Gåhtjoduvvá váksjup stáhta rávkalvisájt. Jus luluj sjaddat ájggeguovddelis de åhtsåp konkursav stáhta åvdås.
Riŋŋgi 0771-567 567 ja javla ”Växel” jus sidá ságastit ájggeguovddelis ássje birra. Oattjo de ságastit giehtadallijn jali de máhttep ájgev diŋŋgot ságastibmáj dålkåjn.